Killuke Mehhikot Lõuna-Eesti metsade vahel

Olin juba mõnda aega pidanud silmas, et kuskil minu maakoha lähedal Karula metsade vahel peaks asuma üks eriline oaasike, mille sarnast Eestis teist ei ole. Seda juba teadsin, et siinkandis koos hobustega kaamelid metsa all rohtu söövad, nii et oodata võis kõike. Ja siis ühel päeval Aili ja Edvin mu sinna viisidki:)

Kuskilt siis olime teada saanud, et hetkel on olemas tamale ehk Mehhiko stiilis pirukas või meie mõistes kapsarull, mis originaalselt sisaldab veise-, kana või sealiha ja on mässitud maisikesta sisse. Siin aga oli eestimaine leidlikkus lubanud end ilmutada ning tamalest pakuti kolme erineva lihaga (kana, siga, lammas) ja kapsalehe sees. Leidlik, sest meie saime oma piruka otsast lõpuni ära süüa, mehhiklased aga maisikesti ei söö, sest need on mõeldud vaid küpsetamiseks.

Niisiis, enne kui olime üldse jõudnud mõelda, mida pakutakse ja mida tellida, ilmusid meie ette värskelt valmistatud tamalesed ja nende otsa lõppedes baari nimiroog tacod