Aprill on see kuu, kui võib vabalt ära olla

Jah, nii on. Isegi, kui mõnel päeval piilub päike ja ilm teeb suvesarnaseid trikke… siis usun, et nõustute minuga, et enamus ajast on siiski taevas hall ja pilves, 5 kraadi sooja ja puud on ikka veel raagus. Aastad küll mõnevõrra erinevad, aga üldpilt on selline. Tahtsin kunagi endale koostada aastaringikalendrit, et lõppeks ära see naljakas iga-aastane imestamine, et oi, kas aprillis tõesti võib lund sadada või et issand, ma sain oktroobris veel rõdul päikest võtta. Rääkimata sellest, kuidas me imestame, et näe, juba on kell 4 pime või oi, kell 7 on ikka veel valge. Mulle on alati see eestlaslik imestamine ja üllatumine iga aasta nalja pakkunud, et kuidas me küll aastaga ära unustame, et kõik, mida me iga kuu kogeme, on aasta aastalt ikka sarnane ja alati nii olnudki. Aga kui sai juba selline koduleht loodud, siis saab need kuude kirjeldused ka kenasti siia kirjutada, et siis kui hakkab lähenema järgmine kuu ja täpselt ei tea, millised riided kapist võtta või, kas raatsida sel ajal Eestist nt ära olla, saab alati siia piiluda. Näiteks tänu iga-aastastele meelespidamistele võin rahulikult juuni alguses või pärast jaanipäeva tubaseid toimetusi plaanida, sest need on külmad ja vihmased päevad. Mai aga on imeliselt päikseline ja kuiv. Mul aitab selline eelteadmine alati kenasti plaane teha ja ei ole mingit kõhklust, kuna näiteks Eestist ära olla. Ja seekord töötas see hästi. Kui siin sadas lörtsi ja maa oli porine, talvejoped mitte kuhugi kadunud, saigi võtta ette rahulikult plaan, et sõita sinna, kus suvi kestab aasta ringi – Tenerifele.

Hoolimata sellest, et elasin aastaid tagasi ühe kooliaasta jagu Gran Canarial, jõudmata teisele saarele, olin meeldivalt üllatunud. Gran Canarial on paar randa, üks tee mägedesse ja enam-vähem kõrbe kollane-pruun maastik kõikjal. Tenerife üllatas aga sellise vaheldusrikka loodusega, et siiamaani naudin neid pilte silme ees, kuidas ühe mäe küljes on suureokkalised männid, teise mäe külg on kaetud ainult troopilise lopsaka loodusega, palmid ja kaktused. Kui palju randasid – kivirannad, musta liiva rannad, valge liiva rannad, keskmised rannad, kaljurannad… oeh. Ja neid on niiii palju, iga künka taga on uus ja avastamata rand. Tenerifel on nagu kõik koos, igale maitsele midagi. Varem ma tema populaarsusest aru ei saanud, ega pole ka keegi otseselt tema võlusid kirjeldanud, pigem turistilikud eelised, aga mina neid ei näinud, sest turisti huvid on olukorra tõttu oluliselt vähendatud. Aga omal käel seigeldes oli küll iga päev täis avastamisrõõmu ja meeletut ilu.