November – see salapäraselt sume kuu
November tekitab minus vaat et samasuguseid tundeid nagu jaanuar. Kui aasta alguses kirjeldasin üllatuslikult, et jaanuar on mu salajane lemmikkuu, siis sarnane tunne on mul novembri suhtes tekkima hakanud. Kummaline, et see aasta pimedaim, sündmustevaeseim ja looduse poolest ilutuim kuu võib tekitada minus häid tundeid. November on selline sumedalt pime. Samas ei ole ta kuidagimoodi kõle, nagu arvasin. Hoopis tekitab sooja küünlavalguse ja mõnusa kaminaleegi ootuse tunde. Küte on sees ja majad on soojad. Linnatuled säravad õhtuti nii kutsuvalt, mis alati tekitab minus ärevust. Samamoodi nagu armastan maal olemist – rahu, vaikust ja loodust, olen kahetiselt meelestatud ka suurlinna tulede särale, mis märgib justkui peagi millegi põneva saabumist. Tuledes linnal on selline energiast pulbitsev tähendus, inimenergia tähendus.
Osa minust ihkab alati tagasi oma lemmikusse suurlinna, Madridi. Madrid on nagu Euroopa New York, kogu oma Broadway muusikalide, ooperite ja operettide, laiade tänavate, 6 miljoni inimese ja miljoni miljoni võimalusega, kus tunned newyorgilikult, et „kõik on võimalik!“. Ja enamasti ongi.
Broadway muusikal Lõvikuningas
Iga nurga peal võid sa kohata mõnd telestaari või saatejuhti, mõnda salvestatavat intervjuud õhtuseks reality showks, mõnda maailmakuulsat modelli, moeetendust, muusikuid või hoopis parasjagu käimasolevaid filmivõtteid nagu üllatuseks avastasin minu kodutänavas (Calle San Cosme y San Damian), kus filmiti minu kõigi aegade lemmikumat Netflixi seriaali „Chicas del cable“, mis räägib 1920ndate aastate Madridist ja seal tegutsevatest telefonioperaatoritest, kes võimsatesse seiklustesse satuvad.
Marga, Sara, Carlota, Lidia, Angeles
Viimati Madridis elades olin mitu päeva põnevil, kui mu tänavale olid hommikul tööle minnes ilmunud vanaaegsed autod ja märgistatud filmiatribuutika ja mõtlesin endamisi, et mis lahe stsenaarium võiks siin päeviti küll toimuda. Filmimist ma kahjuks ei näinudki, aga näha oli, et tänav oli nädala jagu võtteplatsiks moondatud küll.
Ja seda suurem oli mu üllatus, kui ma oma lemmiku seriaali vaatamisega poole peal olin ja niigi olin üritanud iga maja ja hoone puhul aimata, kas ehk ei tunne ära, kus see Madridis täpselt filmitud on… ja kuidas ma siis keset ööd täiest kõrist kiljatasin üle maja „MADRE MIA!!!“ (lugejatele ilmselt: Bože moi!!!), sest mu silme ette ilmus suisa mu enda kodutänav koos mu lemmikkangelastega ja seesama aastatetagune salapärane filmivõtete plats saigi oma tähenduse. Äärmiselt märgiline, kas pole?
vs tegelik tänapäev minu kodutänavas Calle San Cosme y San Damian
Madrid on võimas. Okei, mõtlete, aga miks mitte näiteks Berliin? (külm, puudub ilu ja keel ei paelu), Rooma (itaallased!), Pariis (prantslased!) no näete nüüd ise. Lisaks sellele, et Madrid on nii oma kaunite kuldsete kuninglike paleede, võimsate roheliselt lopsakate, kaunistuste ja paabulinde täis parkide, maailmakuulsate kunstimuuseumide, meeletute vanalinna enda alla matvate baaride, klubide, poodidega Euroopa suurlinn, räägib tema kasuks kindlasti ka tõik, et tegemist on ikkagi lõunamaaga, kus naisterahvas saab aastaringi kontsakingaga kodust tänavale jalutada ja kus kõik kapis olevad riided saavad aastaringselt kantud.
Ühesõnaga, nagu näha, siit juba tahaksin ma Madridi postitust kirjutama hakata!!! Appi! Aga olgu, jääme Eesti novembri juurde.
Mis meil siis novembrit ilmestab? Kui oktoober lõpeb Halloweeniga, siis minu jaoks kuulub see hämar tava rohkem just novembri külge ja tegelikult usun, et ajalooliselt on Eesti vaste Halloweenile hoopis 2. novembril aset leidev hingedepäev, on neil ju sama alge – lahkunud hingede mälestamine. Nii et siis jäägem kodumaiseks. Halloweeni tralliga ei ole ma kunagi otseselt kaasa läinud, kuidagi võõras Ameerika tava ja ei hakka veel külge. Pigem oleks lahe ja originaalsem, kui me eestlastena hoopis mardi- ja kadripäevast sama pulli päeva teeks kui Halloween. Kuid jah, väikene rahvas kummardab alati suuremaid…
Niisiis, novembri alguses on hingedepäev. Minu ema kodu vastas on hiiglaslik Raadi kalmistu ning küll see on uhke vaatepilt, kui kogu surnuaed särab sel päeval küünaldes ja rahvas sagib nii nagu jõulude ajal. Kodudeski on järjest enam küünlaid õhtuti põlemas ning majaräästades hakkab vaikselt-vaikselt taas säravaid tulukesi süttima. On selline salapärane aeg, millegi ootusaeg. Teate küll, millele ma vihjan. Eks need poeletid annavad esimesena märku, kui langeb viimne bikiin…
Aga jaa, selles suhtes ongi november mõnus, et kõik see ilus aeg on alles ees ja pole veel kiire, ei pea veel sagima, jõulupidusid paika panema, poodides hullunult jooksma jne. Hea ja rahulik aeg iseendale. Seda ma just novembri juures hindangi. Loodus ise annab meile võimaluse puhata. Iga nädalavahetus ei peagi enam kuhugi väljasõidule tormama, meeleheitlikult igat viimast päiksekiirt püüdma, sest neid lihtsalt ei ole 😀 Täiesti auga rahus ja süütundeta kella 4se pimedusega saame me end oma mõnusas koduses ümbruses natukenegi poputada. Suvest ootel olnud õmblustööd ära teha, raamatut lugeda ja lihtsalt olla. Ilma et miski kuskil tagant kiirustaks.
Ja mida me siis veel saame teha – soovitan omalt poolt novembris erinevate iluhoolitsustega tegeleda. Kuna paljud nahaprotseduurid ei ole päikesesõbralikud, siis on see ideaalne kuu nende broneerimiseks. Nahk on just parasjagu suvest heledaks kulunud ja pole kahju kenast päevitusest loobuda. Siinkohal mõtlen ma erinevaid näonaha hoolitsusi nagu IPL valgusravi, biorevilitatsioon, happekoorimine jms. Ja muidugi ka mehed! On ju ametlikult meeste tervise kuu. Hea aeg teha Synlabis üks tervisekontroll, parandada hambaid ja miks mitte ka väike spaa ja saunarituaalid koos kallimaga. Täpselt selline mõnus ja pime kuu, kus lubada selliseid siseruumi hoolitsusi. Ja kuna suuremaid pidustusi pole samuti veel terendamas, on hea rahulik ka protseduuridest (punetus, paistetus) taastuda just novembrikuus.
Mõned siiski on. Tundub, et vanarahvas mõtleski sellisele pimedale kuule just kõige rohkem tähtpäevi välja, et seda pimedust kuidagi leevendada ja looduse abikäe asemel seekord ise sekkuda. Niisiis on meil novembris (alustame siiski ka Halloweeniga, kuna Halloweeni öö on ikkagi öö vastu esimest novembrit ja põhitegevus nendel kollidel, vaimudel, zombidel käib ikka ju öösiti, kus kell on tiksunud kuupäevaks juba novembri) 😉
- Halloween 31.10/01.11
- Hingedepäev 02.11
- Mardipäev 10.11
- Isadepäev 14.11
- Meestepäev 19.11
- Kadripäev 25.11
Selline vigur siis see november. Päris tore teine siiani 😊