Mis võib juhtuda, kui vitamiine valesti võtta

Millal millist vitamiini võtta – kas hommikul tühja kõhuga või pigem õhtul enne magamaminekut? Milliseid vitamiine ei tohiks üldse koos tarbida? Kas teadsid, et D-vitamiini tuleb võtta kindlasti just pärast söögikorda, kuna D-vitamiin on rasv- mitte veeslahustuv ning et liiga hilisel D-vitamiini tarbimisel võib tekkida raskusi uinumisega?

Mõtlesin hakata tegema ülevaadet vitamiinidest vitamiinivaesel ajal, kui igaüks mõningaid neist oma toidulaua kõrvale lisada püüab. Kuid nende võtmisega esineb ikka ja jälle teatud määral segadust. Panen siia kirja järjest kõige põhilisemad vitamiinid, nende võtmise soovituslikud ajad, võimalikud ohud ja vastunäidustused – kõik, mida ma seni olen kuulnud apteekritelt, oma arstidelt, kasutusjuhenditelt ning erinevatest veebiallikatest lisaks lugenud.

Paljud arstid on toonitanud, et üldiselt peaks inimene vitamiine siiski toidust saama ja tegelikult tervel inimesel vitamiine juurde ei olegi tarvis võtta. Kui just eestlastel D-vitamiini pimedamal päikesevaesel ajal. Aga näiteks C-vitamiini, mis on kõigist teistest levinum ja tõenäoliselt populaarseim, ei soovita arstid üldse tableti kujul juurde võtta (kui just ei ole mõne haiguse tõttu tekkinud defitsiit), vaid kindlasti toidust kätte saada.

Väiksena oli lihtne, sest vanaema elas meie perega ja toidulaud oli väga mitmekesine, seejuures paljud toiduained olid koduaiast saadud. Näiteks olid meil oma kanad. Aias kasvatasime tomateid, kurke, porgandeid, herneid, maitsetaimi, puuvilju ja marju. Lisaks oskas vanaema peaaegu kõigest tervisliku toidu meisterdada. Nii sõime me ikka vahetevahel selliseid roogasid nagu nõgese- või nurmenuku supp, tavapärasem oli spinatisupp. Kartul, vili, jahu – kõik tuli sugulaste või peretuttavate kaudu. Piima tõi piimatädi. Seepärast oli väiksena säilitusainete vaba ja mitmekesine toidulaud kindlustatud.

Kui pidev väsimus ja päevane unisus ei pruugigi olla depressioon ega stress

Küll aga on elus teatud perioode või olukordi, kus keha ikkagi vajab midagi lisaks. Minule andis tõuke sügis 2021, kui kurtsin arstile pidevat väsimust, unisust, loidust. Äärepealt oleks mulle sümptomite alusel stress või depressiooni kaela määritud. Aga kui vereanalüüsidest tuli välja, et raua tase oli madal (talvisest operatsioonist jms), siis arst soovitas esmalt raua varude taastamiseks võtta 2 kuud rauatablette. Sellest alates muutus minu arvamus toidulisanditest, sest  väga ruttu sain aru, et mul oligi rauavaegusest tekkinud apaatsus ja väsimus, mitte depressioon. Pisike punane tabletike taastas minu energiataseme ja kadus pidev päevane unisus.

Millal mida ja millega (mitte) võtta?

Arvestades seda, et meisterkokk vanaema enam ei ole, mõtlesin mõningaid toidulisandeid veel proovida, sest minu toitumine ei pruugi alati olla nii tasakaalustatud ja rikkalik nagu keha igapäevaselt vajaks. Niisiis lisandusid soovituste ja kuulduste põhjal toidumenüü kõrvale näiteks tsink, Omega-3, B-vitamiinid, magneesium.

Aga siis tekkis teine probleem – kui neid juba mitmeid erinevaid tarbida, siis millal mida ja millega (mitte) võtta? Sest oi kui palju olen ma teinud vigu võttes erinevaid vitamiine koos (nö peoga ühe korraga, et saaks justkui kaelast ära) ning hiljem olen apteekrilt kuulnud, et mõned vitamiinid koos hoopis neutraliseerivad teineteist, nt tsink ja kaltsim, nii et nende koos võtmisel kaob täielik mõte.

Või olen krahmanud D-vitamiini kapsli enne magamaminekut sisse ja siis imestanud, et uni üldse tulla ei taha. Ja kõige hullem – kord sattusin isegi pimesoole operatsioonile, kuna mitu kuud järjest võtsin korraga sisse kolm ülisuurt kollageeni tabletti, mis siis tõenäoliselt korralikult ei lahustunud ja jääkidena pimesoolde kuhjuma hakkasid.

Samamoodi ei teadnud ma varem, milliseid vitamiine võtta hommikul, milliseid õhtul, milliseid enne ja pärast sööki. Ma isegi ei osanud arvata, et seal mingi vahe on. Aga kuna kahju on juba tehtud, siis heameelega panen oma tähelepanekud siia kirja. Kas või sellepärast, et nad lihtsamini meeles püsiksid või oleks koht, kus vaatamas käia. Algust teeme siis, mõistagi, rauaga, mis vitamiinidest kirjutamiseks tõuke andis.

RAUD

Raud on organismile äärmiselt tähtis, aga rauapreparaadid pole mõeldud igapäevaseks kasutamiseks. Raua tähtsaim ülesanne on viia hapnik kudedesse, et koed ei oleks stressis ega põletikus. Raua vaegus tuleb välja vereanalüüsidest, sest inimene ise ei oska oma väsimust või vähest energiat tihti raua puudusega seostada.

Millal rauda võtma hakata?

  • Rauavaegusega võib kaasneda madal vererõhk, kerge palavik, kahvatu nahk, väsimus, nõrkus, valu rinnus, kiire südametegevus, õhu puudus, peavalu, peapööritus, külmad jalad ja käed, keele valulikkus, haprad küüned.
  • Kui vereanalüüs näitab, et hemoglobiin on normi alumise piiri lähedal või veidi alla selle, ei tähenda see veel tõsist probleemi, sest organismis on ka rauavarud. „Madala hemoglobiini puhul tuleks kindlasti lisaks määrata ferritiin. Kui ferritiin on korras, tähendab see seda, et rauavarusid on piisavalt, aga tuleks üle vaadata toitumine. Toidu koostis mõjutab raua toidu kaudu omastamist. Omastamise määr on hea, kui igapäevane toit sisaldab liha ja kala ning rikkalikult C-vitamiini (dr Zilmer).
  • Tõsise rauapuuduse korral tekib aneemia, mis on tingitud sellest, et organismis punaste vereliblede puudus tänu nende kiirele hävimisele veres või põrnas. Hemolüütilise aneemia sümptomiteks võivad olla palavik, külmavärinad, õhupuudus ja kiire südame löögisagedus.
  • Madala valgevereliblede arvu korral võib esineda korduvaid palavikke ja infektsioone. Sagenevad põieinfektsioonid.
  • Raua kaotus menstruaalse vereeritusega on naistel väga erinev ja seepärast vajavad mõned naised rohkem rauda, kui tavapärane toit seda pakub.
  • Rasedusaegse rauatasakaalu säilitamiseks organismis on raseduse alguseks vaja koguda umbes 500 mg rauavarusid. Mõnede naiste füsioloogiliste rauavajaduste katmiseks raseduse viimasel kahel trimestril ei piisa üksnes toidust, vaja on ka raualisandeid.

Millistes toiduainetes leidub rauda?

  • Meie keha kasutab uute valgete vereliblede tootmiseks materjale, mis pärinevad söödavast valgust.
  • Parimateks raua allikateks on loomse pärituoluga toidud nagu veiseliha, maks, verivorstid, muna, taine sealiha, kreeka jogurt.
  • Taimsetest läätsed, seemned, rosinad, leib, oad, täisteratooted, tatar, maasikad.
  • Rasva- ja suhkrurikas toit on tavaliselt rauavaene.
  • NB! organism omandab rauda loomset päritolu toidust, näiteks punasest lihast 25%, taimsetest allikatest, näiteks maasikatest, aga vaid 3–4 %. Raud maasikates on küll tore legend, aga esiteks marjades ei ole nii palju rauda kui punases lihas, ja teiseks ei saa sealt seda ka edukalt kätte (dr Zilmer).
  • Kui toitumine on kehv, võib juurde võtta multivitamiini või toidulisandit B12- ja foolhapet.

Õige rauapreparaatide tarvitamine

  • Rauapreparaati peaks juurde võtma need, kel on lisaks madalale hemoglobiinile alla normi ka ferritiin.
  • Raua imendumine on soolestikust üsnagi madal, kuid paraneb happelises keskkonnas. Seetõttu võiks rauda võtta hommikul tühjale kõhule ning koos rauaga võtta ka C-vitamiini.
  • Kindlasti tuleb aga vältida tee, kohvi ja piimatoodete samaaegset manustamist koos rauaga, kuna kofeiin, tanniinid ning kaltsium vähendavad raua omastamist organismis.
  • Rauavarude taastamine võtab vähemalt 3-4 kuud. Punaste vereliblede eluiga on 120 päeva – nelja kuuga jõuavad kõik rakud välja vahetuda.
  • Valida tuleks sellised tabletid, kus raud ei ole anorgaanilise ühendi, näiteks sulfaadi küljes, vaid on orgaanilise happega seotud ning raud peaks tabletis olema kolme-, mitte kahevalentne, sest nii tekib vaba rauda vähem.
  • Kasulik on raud organismis vaid seotud kujul, vabana muutub raud ohtlikuks, sest väga reaktiivsena kutsub see esile sügava oksüdatiivse stressi ja lõhub rakke.
  • Ka meelevaldne rauapreparaatide tarvitamine võib tekitada olukorra, kus osa rauda liigub organismis vabana.
  • Pikaajaline raua ületarbimine, näiteks pausideta toidulisandite kasutamine, tekitab sügava oksüdatiivse stressi, mis on paljude haiguste põhjustajaks. (dr Zilmer)

Järgmises artiklis juba uued vitamiinid ja mineraalid. Seniks kõigile teadlikku tarvitamist ja ärge tehke samu rumalaid vigu nagu mina olen teinud, küsige apteekrilt ja kirjutage kas või üles. Ja ennekõike püüdke ikka toidulauda mitmekesistada, et poleks tarviski lisaaineid tarbida.

Dejar una respuesta

Tu dirección de correo electrónico no será publicada. Los campos obligatorios están marcados con *

es_ES