Lõpuks ometi! Kuu, mida kõik eestlased pikisilmi ootavad. Ometi hakkavad raagus puud rohetama ja linnud talvepagenduse käest pääsenuna hõiskama! Nädal-nädalalt järjest enam suvepoole. Ja panite tähele, et isegi kell pool üksteist õhtul oli veel õrnalt valge? See kohe paneb iga aasta uuesti imestama, sest oled kaheksa kuud hämaruses elanud ja paari valge tunniga päevas pidanud hakkama saama. Aga miks ikkagi kõige ilusam? Kas pole juuni ja juuli veel suvisemad, soojemad, päikselisemad, värvilisemad? Mai on just nagu päev enne nädalavahetust, kus kõik on alles ees, aga juba käega katsutav, juba nii lähedal, et paneb hinges rõõmukellad helisema. Pidulik juuni lõpuaktuste ja pidustustega on ees, jaanipäeva lõkkeõhtu sõprade seltsis alles tulemas. Juulikuu…

Jah, nii on. Isegi, kui mõnel päeval piilub päike ja ilm teeb suvesarnaseid trikke… siis usun, et nõustute minuga, et enamus ajast on siiski taevas hall ja pilves, 5 kraadi sooja ja puud on ikka veel raagus. Aastad küll mõnevõrra erinevad, aga üldpilt on selline. Tahtsin kunagi endale koostada aastaringikalendrit, et lõppeks ära see naljakas iga-aastane imestamine, et oi, kas aprillis tõesti võib lund sadada või et issand, ma sain oktroobris veel rõdul päikest võtta. Rääkimata sellest, kuidas me imestame, et näe, juba on kell 4 pime või oi, kell 7 on ikka veel valge. Mulle on alati see eestlaslik imestamine ja üllatumine iga aasta nalja pakkunud, et kuidas me…

Kui alles poolteist nädalat enne märtsi algust saime tunda üle 20 miinuskraadi, siis veebruari viimane nädal sillutas märtsile kevadise tee. Paksud lumevallid sulasid juba ammu saarekesteks, nüüd on alles kasemetsa vahel üksikud valged laigukesed, mis aga enne toretsesid tihedate lumevallidena. Ma ei ütle, et see vaatepilt ilus on. Sugugi mitte. Jaanuar ja veebruar talvises valges kuues katsid maa oma võluvaibaga üle, koristades silme alt oksaraod, mulla ja porimülkad, mis nüüd jälle lume alt välja irvitavad. Ütlen päris ausalt, vabandades kõigi nende ees, kes varakevadisi või hilissügiseid kuid armastavad, et kui oleks minu teha, lõikakisn märtsi-aprilli ning vastavalt oktoobri-novembri aastalõikest välja. Nendel kuudel pole lihtsalt esteetiliselt midagi pakkuda. Kindlasti on nad…

Jaanuar. Uue aasta algus. Aasta esimene kuu. Puhas leht. Värske vaim. Mis kehvasti, see uuesti. Ideed ja lubadused. Plaanid. Aga tegelikkus? Esimene jaanuar. Pohmakas. Kes ärkab õhtul, kes alles järgmisel päeval. Veel mõned päevad pärast aastavahetust on kerge šokk. Sellele järgneb paar segasevõitu esimest tööpäeva. Särtsakuse asemel on väsinud ja segased ilmed, sest viimane kuu aega pole praktikiselt tööd tehtud või kui, siis lõbusas meeleolus, siit sealt varem ära mindud, puhkepäevi võetud, puhkust pikendatud või pühadega ühendatud. Ühesõnaga, kõik on olnud justkui ühes lõbustuspargis, kus vahel harva pead mõnda nuppu vajutama, et karussell natuke kiiremini tööle panna. Veel nädalake varem hõiskas kaubanduskeskustes lõbus jõulumuusika ja õnnelikud naeratavad näod, haaramas kaunistusi…