Küünte murdumine – kas tõsisem tervisemure või hoopis kuiv õhk?

Kirjapanemise idee tuli seekord sellest, et avastasin, et jälle on hakanud küüned murduma. Alles sain nad korda ja olin nende üle uhke, et näe, suvega vitamiinid taastusid ja eelmise aasta talvine mingi „jama“ sai ületatud. Aga see eelmise aasta „jama“ oli seesama jama, mis sel aastalgi.

Eelmisel sügisel olin nimelt hirmsasti mures, et mis küll tervisega lahti on – küüned, mis elu aeg mu uhkuseks olnud, on hakanud murduma ja lõhenema. Ju on ikka mingi tõsine tervise probleem, vitamiinipuudus või järsk vananemine? Ehmusin. Kuna midagi parandada ka ei saanud, ainult leevendada, siis leppisin olukorraga ja panin geelküüned. Kuniks tuli suvi.

Juba suve alguses imestasin, et näe olen tervise korda saanud, küüned on hakanud paranema ja tugevnema. Aga sel sügisel, kui ma ometigi regulaarselt vitamiine tarbin ja mingid haigused ei kimbuta, ei tohiks ju sellist asja enam juhtuda? Müsteerium jätkus, vähemalt minu jaoks. Ja kui ma ühel päeval märkasin, et jalatallad on ka kuidagi kuivaks kiskunud ja küüned taas lõigates enam ühe kaarena ei lõiku, vaid mitmes tükis, sest on hästi muredad ja kõvad, hakkasin mõtlema, et kas see ei ole äkki hoopis kuivusest, st kuivast õhust, mis tänapäeva korterites keskküttega tekib ning muidugi ka külmast õhust õues. Kuna ma varem elasin eramajas, kus sellist keskkütte süsteemi ei olnud, siis polnud minu jaoks ka kunagi küüned talvel suvistest erinenud, niisiis ei olnud mul varem põhjust sellise fenomeni üle pead murda. Niisiis guugeldasin ja sain oma kahtlustele kinnitust:

Milline on inimese jaoks normaalne õhuniiskus?

• Normaalne õhuniiskus korteris peaks olema vahemikus 40-60%. 

• Liiga kuiv õhk (alla 20-25%) on ideaalne tolmulestade paljunemiseks ja mõjub halvasti inimeste limaskestadele – tekivad terviseprobleemid ja hingamisraskused. 

Kontrollisin siis oma õhuniisutaja pealt korteri niiskustaset – 21% ☹ Kohutav! Nii et kui mul õhuniisutajat ei oleks, ma isegi ei teaks, et see protsent nii madal on, ega oskaks kahtlustada. Niisiis on kuiv õhk korterites talviti suur kurjajuur ja laseb haigustel hõlpsamini levida.

Sealjuures kahjustab ta ka küünte tekstuuri:

• Talvel tungib kuiv õhk küüne kihtidesse, muutes need nii kuivaks, et isegi väikseim löök, näiteks arvutiklaviatuuri vastu riivamine, võib põhjustada küünte mõranemist ja murdumist.
• Külma ilmaga dehüdreerub küüneplaat, mille tulemusena küüned kooruvad ja lõhenevad. Selle tagajärjel võivad küüned murduda ja muutuda hapraks ning kergesti riietesse kinni jääda.

Mida siis teha?

• Lisaks niisutavale kätekreemile soovitatakse talvel kasutada ka küünenahaõli ja küüneõli ning teha öösiti kätele maske, kasutades niisutavaid kindaid.
•  Samuti võiks lasta küüntel mõned perioodid ilma lakita puhata.
• Ekstreemsematel juhtudel võib juurde võtta ka biotiini ning rauapreparaate, sest rauapuudus on üks levinumaid lõhenenud küünte toitumisvaeguse põhjuseid.
• Keha vajab tugevate ja tervete küünte tõhusaks ehitamiseks ka valke ning B- ja C-vitamiine.

Jäta meelde!

Kui küüned katki hakkavad minema, ei ole alati tegu mõne haiguse või vitamiinipuudusega, vaid kuiva talvise õhuga. Ära muretse, kevade saabudes saad nad taas korda ja seni on võimalik neid turgutada mõningate koduste hoolitsustega.

Panen siia lõppu mõningad tooted, mida mina talvisel perioodil haprate küünte heaks kasutanud olen (Tradehouse).