Värvikirev oktoober

Oktoobril ei olnud väga vigagi. Oleneb muidugi oktoobrist, aga tegelikult on sügise kohta vähemalt enamus oktoobrit üsna suvise näoga, sest lehed on veel puudel, rohi säravroheline ja päikegi tihti väljas.

• 

See leevendab mõneti seda hirmu, mis suve lõppedes sügise ees võimust hakkab võtma. Tihti kujutame sügist augustis palju hullemini ette, kui siis, kui ta tegelikult saabunud on.

• 

• 

Ma mõtlen nii, et ehk saab meie põhjamaine loodus võrreldes lõunamaise non-stop sooja päiksega tänu vahelduvatele aastaaegadele just kuidagi rohkem puhkust sellest ühtemoodi lõõskavast päikesest ja aastaringi samadest õitsevatest taimedest ning heidab end pärast suvist kirevat tralli justkui talveunne puhkama.

Võrdleks seda tundega, kui tuled vastu hommikut pikaleveninud peolt koju, pesed maha meigi, puhastad näo, viskad ebamugava pidukleidi seljast ja pitsivad kõrge kontsaga kingad jalast… nii nagu puud lehetuna tuules kõiguvad, võtad sooja dušši ja lihtsalt oled, alasti, puhtana, iseendana.

Ja seejärel heidad pikale unele, et suvetrallist välja puhata ja koguda jõudu uue aasta kevadeks, et taaskord kauneid kleite ja värve kandma hakata… nii võiks mõelda ju ka looduse aastaringist.

Loodusele muidugi mõista on see harjumuspärane ja talutav, aga tegelikult on oktoober ja november küll need kuud (nii nagu ka märts-aprill), kus iga eestlane võiks ühe nädalakese sooja päikese alla kosuma sõita. Uskuge – kui klišeena see ka ei kõla – siis vaimne puhkus lisaks soojale kontide vahele, kõigest eemal olek ja oma elule korraks kaugelt vaatamine on ühe pika ja pimeda sügise vahepeale lausa hädavajalik. Sealt eemalt vaadatuna ei tundu paljud mured ja probleemid sugugi nii suure kaaluga, kui kohapeal igapäevaselt selle sees justkui pimesi edasi-tagasi tormates. Vaimu puhkamiseks ja sooja ihuvahele saamiseks ei ole neli tundi sõitu ja pisike väljaminek sugugi suur ponnistus, kuid see, mille vastu saad, on hindamatu. Kirjutan lähemalt järgmises postituses oma oktoobrikuisest seiklusest Kreeta saarel ning lisan kinnituseks kaasaostetud suveniirpassi esilehe lause:

„Of all the books in the world, the best stories are found between the pages of a passport“ (Maailma kõige paremad lood ei leidu mitte raamatu- vaid passikaante vahel)

Veel enne, kui maad võtab aasta pimedaim ja kõledaim kuu, vaatame tagasi oktoobrikuu vallatutele sügisvärvidele, mis meid rõõmustasid lehtedes hullama ja kauneid kompositsioone jäädvustama.