D-vitamiin

Kui jaanuar ja veebruar on veel lõbusad talvekuud, kus suusatamine ja lumelaud on igal nädalavahetusel sõpradeks, siis märtsis tunneb küll iga eestlane, et nüüd küll aitab. Kahjuks on tõelise kevadeni siiski tarvis veel suisa kaks lörtsist ja porist kuud oodata.

Märtsis ja aprillis tunnen mina isiklikult kõige vähem soovi nina õue pista, kuna ilm on tihti heitlik, jalgealune jäiselt libe, porine või vesine. Päris ausalt, ma käin väljas palju rohkem jaanuaris ja veebruaris kui märtsis ja aprillis, mil õues pole enam ega veel mitte midagi teha. Olen mõelnud jooksmisele, aga nähes neid libedaid jääkamakaid kõnniteedel, mõtlen alati ümber. Neil kuudel otsivad eestlased ka kõige enam lohutust päikesereisidest. Kui aga vahel ei ole võimalust, siis tuleb leida kodumaiseid võimalusi päikest lähemale tuua. Niisiis vaatame, kuidas need kuukesed natuke tervislikumalt kevadesse viia. Järgmiseks lubatud vitamiiniks, mille kasulikkust kiidame, on D-vitamiin.

Päikesevalguse sünteesi abil saadavat D-vitamiini on võimalik asendada pisikeste kollaste kapslitega, mis oma töö ära teevad, kui neid võtta päevas vähemalt 4000 mg ulatuses. Seda rõhutavad apteekrid, sest väiksemast sisaldusest Eesti laiuskraadidel ei piisa. Tihti ei pane me apteegis tähelegi, kui suure sisaldusega karbikese võtame. D-vitamiini on soovitatav juurde võtta sügisest kuni maini, hea nipp meelde jätta on selle järgi, et vitamiinivarud on väiksemad Eestis kõikides R-tähte sisaldavates kuudes.

Mille jaoks D-vitamiin hea on

• Peamiselt organismi immuunsuse tagamisel, aitab hoiduda külmetushaigustest.
• Aitab ära hoida luumurde, aidates kaasa kaltsiumi imendumisele: D-vitamiin on vajalik luudele ja hammastele, sest kui organismis ei ole piisavalt D-vitamiini, ei imendu hästi ka kaltsium. Sealt ka luumurdude oht.
• Lisaks leevendab D-vitamiin meeleoluhäireid, ehk hoiab paigas närvisüsteemi ja ergutab isegi metabolismi ehk ainevahetust.
• NB! Kellel on probleeme kilpnäärmega, siis pange tähele, et kui D-vitamiini tase on madal, hakkab vere kaltsiumitaseme hoidmiseks tõusma kõrvalkilpnäärme (PTH) hormooni tase. Kui lasete end aastas regulaarselt testida, siis pole ime, et endokrinoloog suvehakul kilpnäärme tegevuses positiivsemaid tulemusi märkab.

Kuidas D-vitamiini võtta:

• Parim on D-vitamiini võtta koos rasva sisaldavate toiduainetega, ja kindlasti mitte tühja kõhu peale, vaid koos toiduga, sest D-vitamiin on rasvas (mitte vees) lahustuv ehk rasvlahustuv vitamiin.
• Eelista pigem hommikuid või pärastlõunaid: mõned uuringud on leidnud, et D-vitamiin võib häirida und, seepärast ära võta seda liiga hilja õhtul.
• NB! Üldine reegel on, et kohv ja vitamiinid ei käi kokku ehk et nende tarbimise vahele võiks jääda vähemalt tund kuni kaks. Nii ka D-vitamiini puhul, kui soovid, et imendumine oleks võimalikult tõhus.
• Suvekuudel D-vitamiini tervetel ja noorematel inimestel ei ole mõtet võtta, sest rasvlahustuvate vitamiinide puhul võivad kogused hakata organismi kuhjuma ja tekib ületarbimise oht (Tervise Arengu Instituut).

Millistes toiduainetes D-vitamiini leidub:

• D-vitamiini peamine allikas on päike, toiduga saab seda piiratult!
• Peamisteks looduslikeks D-vitamiini allikateks on rasvased kalatooted: lõhe, tuunikala, sardiinid, makrell, austrid, (tursa)maks, samuti piim ja piimatooted, munad ja seened.
• Piisavaks D-vitamiini koguseks oleks tarvis süüa nädalas 2-3 korda kala, 3-4 muna.