Kirsi Valdmets – eestlasest bikiinidisainer Hispaania moelavadel

Eesti disainerist, kes kogu selle eelneva komplekti abil on jõudnud nii kaugele, et kaunistab Hispaania ühe vaadatuima sarja teletähti oma käsitööna valminud rannariietega.

See lugu räägib inspiratsioonist, tahtejõust, töökusest, unistustest. Out of the box mõtlemisest, julgusest, huumorimeelest, eneseirooniast, hoolivusest ja soojusest.

See lugu on pisikesest Lääne-Virumaal asuvast Kiltsi alevikust pärit suure leegiga põlevast neiust, Kirsi Valdmetsast, kes elab Madridi metropolis ning ajab tulihingeliselt oma asja.

Temast hõngub ühteaegu nii sõbralikku soojust kui ka karget enesekindlust. Ja ta unistab suurelt. Kui mood – siis ikka Pariisi ja New Yorki moelavad. Kui käsitöö, siis nii, et seda kannavad 47 miljoni elanikuga riigi kõige populaarsema telesaate staarid. Ja nii ongi.

Kirsi kireks on käsitööna valmivad rannariided – bikiinid ja kaftanid (rannas kantavad käsitöökleidid), mis on käsitsi punutud ja värvitud.

Madridi-eestlasest neiu alustas bikiinide disainimise ja valmistamisega aastatel 2015-2018. Istudes ühel oma stjuardessi töö juurde kuuluva lennureisi vahepeatusel justnimelt rannas palmi all, turgatas talle pähe midagi geniaalset.

Kui meie eestlastena peame seda väga iseenesestmõistetavaks, et teeme palju asju oma kätega – koome, heegeldame, õmbleme, meisterdame, siis Hispaania maailmas on see aga haruldane ja kõrgelt hinnatud.

Niisiis leidis tarmukas neiu, keda väikesest peale on käsitöö kõnetanud, et see maailm vajab midagi oma kätega loodut, midagi eksklusiivset ja erilist, mida ei saa Hiina angaaridest 10 000 kaupa tellida.

Seal palmi all istudes sai ta ta aru, et just nii on tal võimalik ühendada meeldiv kasulikuga ja sündiski tema enda nimetähtedest tuletatud eksklusiivsete rannariiete bränd Kirsiva.

Reisides ühest maailma rannapealinnast teise, on tal pisikeste peatuste ajal võimalik tegeleda näputööga ja võimaluse korral leida tee randa, et Mehhiko ja Dominikaani lainetava mere kõrval mõni foto oma kaunitest bikiinidest jäädvustada.

Siiani on tema kaunis looming niivõrd silma hakanud, et juba viis hooaega järjest kannavad tema disaini Hispaania ühes vaadatuimas telesaates „Ellujääjad“ (Survivors) tuntud teletähed, kes võistlevad kopsakale summale, püüdes troopilises džunglis ekstreemsetes looduslikes tingimustes seatud ülesannetega toime tulla.

Kaunis Hispaania telesaatejuht Lara Álvarez juhib juba viis hooaega rahvusvaheliselt tuntud reality showd “Survivors” eestimaistes Kirsiva bikiinides

Ka see kevad ei erine. Kirsi peatub küll kodumaal, kuid tema näpud on olnud viimastel nädalatel rakkes imeliste käsitöö kleitide ehk kaftanide punumise ja põimisega, mille kollektsiooni ta taaskord Hispaania poole teele saadab.

Kaftanid on Kirsi teine hitt-toode, mis seostub hästi ujumisriietega, kuna neid saab puhkusereisil kenasti bikiinide peal kanda või fotosessioonidel kasutada, sest troopilises kuumuses mõjuvad nad oma õhulise olekuga väga elegantsetena.

Kollektsioon on inspireeritud kreeka jumalannadest, olles ajalooliselt kuninglikkuse sümboliks. Kaftanid tulid uuesti moodi 1960ndatel, mil disainerid hakkasid tähelepanu pöörama eksootilistele maadele ja nahasõbralikele tehnikatele, mis oleksid õhkuläbilaskvad ja kuumas kliimas mugavad. Kirsi meisterdab kleite puuvillast, mis on käsitsi toonitud ja põimitud.

Kui nüüd küsida minult, miks ma Kirsist kirjutan või kuidas me tuttavad oleme?

Kohtusime Kirsiga esmakordselt Madridis, kui olin Eesti Suursaatkonnas õigusteaduse praktikal ja parasjagu endale sobivat elupaika otsimas. Sealjuures olin väga avatud eestlastest tutvustele, kes samamoodi nagu mina, oleksid Hispaaniasse kiindunud.

Ja kohe esimesest kohtumisest võlus see Madridi eestlane mind oma soojuse ja osavõtlikkusega, mis oli ka mõnevõrra üllatav, kuna üldiselt ei ole eestlased eriti altid teise eestlasega välismaal suhtlema. Ja ma mäletan selgelt, kuidas mul tekkis suur austus tema töökuse ja keerulistes oludes hakkama saamise vastu, et oleks olnud kahju selles inspiratsioonis mitte osa võtta.

Tuli aeg, mil Kirsi pidi olude sunnil andma oma Madridi korteri üürile ja tulema paariks kuuks kodumaale, et end koguda. Hoolimata sellest, et ta polnud aastaid kodus käinud ja tal õnnestus jõuda just kõige ilusamal ajal, kui õhk linnulaulust paks ja suvesoojus looduse roheliseks värvinud, ei olnud tal pea kordagi aega koduuksest nina välja pista – ta istus hommikust õhtuni heegelnõel käes ja näpud rakkus, vahel pidžaamastki väljumata, et valmis saaksid kõigi klientide personaalsed tellimused suve kõrghooajaks.

Ühe bikiinipaari heegeldamiseks kulub minimaalselt 16 tundi ja seda ka siis, kui seda teha järjest, kordagi puhkamata.

Suheldes temaga igapäevaselt Whatsappi teel, tean et selle kauni juunikuu veetis ta praktiliselt iga päev kell 5 hommikul ärgates ja öösel 12ni heegeldades, valutavatest rannetest hoolimata.

Minu jaoks oli see justkui wake-up call. Milline imetlus ja austus sellise töökuse ja unistuse nimel tegutsemise vastu! Kirsi teadis täpselt, kuhu ta jõuda tahab ja et iga ohverdatud suvetund on seda väärt, et saada võimalus oma elu ise juhtida ning oma andeid maailmale tutvustada.

Ideaalne kombinatsioon edu saavutamiseks

Tundes Kirsit juba mõned aastad, usun, et tal on õnnestunud saada nii inspireerivaks naisterahvaks just oma ennastohverdava töökuse, särtsaka iseloomu ja julgusega teha asju enda moodi.

Alustades sellest, kuidas ta kohvikus või poes teenindajatega suhtleb. Mitte kuskil avalikus kohas ei peatu ta vaid tere-aitäh ütlemiseks, vaid alati näeb teda rõõmsalt võhivõõrastega millegi üle nalja viskamas või pikemalt arutlemas, vahel isegi oma disaini tutvustamas. See ei ole just eestlasele kõige omasem iseloomujoon, ega?

Kuid Kirsi on tänu oma miksitud eluloole tõeline Hispaania hing eestimaises töökuses. Täiuslik kombinatsioon, et saavutada edu omal alal. Ja kui kodumaal juhtubki olema mõni selline kodanik, kellelt kohe piiksugi vestlemiseks välja ei pressi, siis ei jää see neiul märkamata ning paneb ta südame nukralt Hispaania poole tuksuma.

Kirsi on suur loomaarmastaja. Koos pisikese musta kiisu Shivaga on nad rännanud riigist riiki – Hispaania saartele, Eesti ja igale poole, kuhu neiul vaja pikemalt peatuma jääda, võtab ta oma hinduismi usundist pärit nimega lemmiku kaasa. Seegi pole juhuslik. Kirsi on läbinud Indias põhjaliku joogaõpetaja koolituse ning on andnud joogatunde Tenerifel, Fuerteventural, Madridis ja Eestis.

Harmoonia ja rahuolu läbi idamaise praktika

Nii nagu välimuse eest hoolitsemine, on Kirsi jaoks oluline ka sisemine heaolu ja tervislik eluviis. Seepärast on tema teiseks suureks armastuseks jooga ja idamaine mõtteviis harmooniast ja tasakaalust. Kirsi alustas õpinguid urban jooga tundides Juan Perezi käe all, aastaid hiljem juba vilunud õpilasena tekkis temas tõsisem huvi ka ise tundide andmise vastu.

Ta põrutas Indiasse, et võtta ette kuuaja pikkune ja ranget distsipliini nõudev jooga kursus, mille teevad läbi kõik tõsiseltvõetavad joogaõpetajad.

World Peace Yoga School, Rishikesh

Ma ütlen tõsiseltvõetavad, kuna vestlustest Kirsiga on ikka välja tulnud, et paljude ärimeeste jaoks on jooga lihtne rahateenimiskoht, kuna seda mugavdatakse ja muudetakse lihtsakoeliseks aeroobikalaadseks võimlemiseks, mida siis teadmatutele jooga pähe maha müüakse. See aga kaugendab arusaama algupärasest ja joogaga seotud elufilosoofiast.

Praeguseks on tema pagasis ja huvilistele edasiandmiseks oskused Hatha ja Ashtanga (füüsiliselt enam pingutust nõudev) joogast.

Indiast naastes alustas ta juba nädal hiljem tundide andmisega ühel seitsmest Kanaari saarest – Fuerteventural. Kuurortkompleksis nimega Playitas Gran Resort, mida teatakse kui üht Euroopa parimatest spordibaasidest ja kus käib treenimas näiteks ka meie sportlane Kristo Galeta, keskendus ta Viniyasa joogale, mis on traditsioonilise Ashtanga joogaga võrreldes liikuvam ning varieerub oma asendite järjekorra osas. Tagasi Madridis pöördus ta uuesti Ashtanga juurde koolis nimega Ashtanga Yoga Madrid.

Kui ta aga parasjagu ei heegelda või joogapositisoonis ei ole, siis Kirsi lausa tõmbab enda poole mingil müstilisel väel huvitavaid juhtumisi. Üks vahva lugu on vaat et muinasjutuline. Teame ju kõik neid rahvajutte, kus kolmel perepojal on tarvis tähtis ülesanne täita, kaks neist lähevad mööda sissetallatud rada otse eesmärgi poole, peatumata teel vastu tuleva halli vanakese abipalvetele.

Ja siis on see kolmas – Lollike Ivan, kes loomulikult valib selle käänulisema rajakese, kus väike kahtlane vanamees talt teeneid palub ja sellega kallihinnalist aega kulutab. Ja hiljem saab Ivani omaks tänu sellele vaheseigale pool kuningriiki ja kuningatütar peale kauba! Niisiis jalutas Kirsi lenneldes Madridi tänavatel, kus on teatavasti palju tänavalaulikuid ja muidu abipalujaid. Tema lahkusele omaselt poetab ta vahel mõnele ikka neist natuke kõlisevat.

Sellest soojast žestist liigutatuna tekkis tal ühe sellise tänavamoosekandiga vestlus ja järgmisel päeval potsatas neiu Instagrami postkasti ootamatu kiri ühelt raadioajakirjanikult, kelle sooviks oli Kirsist raadiokuulajatele lugu teha.

Tänaval kohatud meesterahvas tegi nimelt eksperimenti ning tema abikaasa oli tuntud raadiosaatejuht, kelle stuudiosse tänu sellele vahejuhtumile Kirsit ka lahkesti paluti ning ta sai võimaluse tutvustada isiklikult oma disaini paljudele raadiokuulajatele. Tänu avatud meele ja ühiskondlikule abivalmidusele kujunevadki tema ümber ikka ja jälle sellised muinasjutulised süžeed.

Lisaks spontaansusele on temas ka julgust ja pealehakkamist, kus raskused ja takistused on ainult selleks, et aina enam loovust kasutusele võtta. Ta leiab alati võimaluse midagi luua või dekoreerida, isegi kui kõik võimalused selleks näivad olevat luhtunud. Niisiis võib ta keset nurgakohviku valge linaga kaetud lauda kasutada vabalt oma ateljee püsti panemiseks – lüüa kiire hommikukohvi kõrvale üles tootedisaini nurgakese, kus täpselt sobiv valgus ja taust, et visandeid ootavale kliendile oma loodud käsitöö pildile saada.

Ning kui seda tegevust märgates tuleb ettekandja kiirel sammul rannarõivastest disainpilte tegeva külastaja käest paluma… tegevus lõpetada, mõtlete te? Ei-ei, vastupidi, hoopis vaimustunult küsima, et ka tema tahaks kangesti rõivakunsti õppida, palun öelge, mida selleks tegema peab!? Selle peale naeratab Kirsi vastuseks kaastundlikult ja sõnab eneseirooniliselt: “Selleks peab olema kas kohvritäis kulda või parajalt nahaalsust. Jah, et näe, ma siin keset teie kohvikut julgen nahaalselt oma bikiine pildistama hakata. Hahahaa!” Ja mõlemad naervad.

“Selleks peab olema kas kohvritäis kulda või parajalt nahaalsust“

Tegelikult ei tee Kirsi seda muidugi mitte nahaalsusest, vaid puhtalt seetõttu, et tal lihtsalt pole aega oma tiheda ja väsitava stjuardessi ameti kõrvalt alati kõike rahulikult ja tavapärases ateljees teha. Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab – see on lause, mis võiks kõige enam kirjeldada kauni käekirjaga disainerit. Tuleb olla leidlik, sest moemaailm on karm. Eriti kui sa võistled pisikesest Eestist pärit tüdrukuna maailma tasemel moegigantidega ja hooaja alguses maha magatud tähtajad mõjuvad halastamatult ülejäänud aasta toodangule ja sissetulekule. Kuid just selline soojus, huumorimeel ja tugev eneseiroonia on see, mis aitavad konkureerivas maailmas ellu jääda ja eristuda.

Hoolimata spontaansetest seiklustest on Kirsi jaoks väga oluline, et kõik siin maailmas oleks harmoonias. Nii see, kuidas me igapäevaselt käitume, mida endast välja laseme, kui see, mismoodi maailmasse suures plaanis suhtume. Millest toodame, mida tarbime.

Ilu ja naiselikkus on see, mida Kirsi peab meie üha enam sooneutraliseeruvas maailmas stoiliselt tähtsaks. Kui naisele on antud olla naine, siis seda peab alla surumise asemel hoopis rõhutama ja nautima!

Jään lootma, et see lugu inspireeris kedagi veel sama palju kui mind oma unistuste ja eesmärkide nimel tegutsema ja leidlik olema. Sealjuures avatud meele ja sooja südamega. Ja mis seal salata, ikka kõvasti-kõvasti töötades. Just nii nagu Kirsi ühes oma varasemas intervjuus on öelnud –